14.02.2011 Samost-Muuli sündroom

13.veebruari Raadio2 saade „Olukorrast riigis“, oli demagoogia supernäidis. Meile maksumaksjatele tehti selgeks, et üksikkandidaadid, kes kandideerivad Riigikokku, on idioodid ja meie ühiskonnas ebastabiilsuse külvajad. Kuigi saatejuhid on vaadetelt erinevad – Samost esindab plutokraatiat ülistavat voolu ja Muuli väikeettevõtlusvihkajate (nn „ausate maksumaksjate“) suunda, on neil kahel ka kokkupuutepunkte. Huvitav oleks teada mõlema valimiseelistusi. Aga targad loevad ridade vahelt. Saates kõlanu oli aga süsteemitu ja argumenteerimatu loba, viisil ja rütmil nõukaaegsest Vikerraadio saatest „Rõõmsa tujuga uude nädalasse“. 

Rahvusringhääling institutsioonina peaks olema neutraalne, vaba idoloogilisest survest aga võta näpust. Kui ikka ise kapjade ja sõrgade asja sees oled olnud (st Kalle-Leopold enamlaste parteis ja Anvar selle juugendühenduses) siis on raske tänapäevas olla teistsugune st objektiivne. „Olukorrast riigist“ saatest vaatab meile vastu ühiskonna nägu. Aga missugune see on? 

Meie ühiskond liigub indivuaalse isolatsionismi poole. Maksupoliitika on suurettevõtjate- ja palgasaajatekeskne. Ühiskonna väärtushinnangute tipp üksikindiviidide puhul on nn „krediidivõimekus“, mis tagab sulle laenusaamise võimaluse suurpankadelt. Selle viljaks on oma eramu olemasolu, mis on soetatud krediiditi, samuti sõiduk (heal juhul kaks st et ka elukaaslasel oleks) jne.  Nende inimeste jaoks ei ole enam tähtis ühiskonna üldine areng, vaid kitsas erahuvi – krediidivõimekus – vsuuta tasuda õigeaegselt võetud rahalised kohustused. Nende inimeste maailm on hall, nii nagu Andrus Ansipi ülikond ja ... hing. Sisestabiilsuse kõverpeeglis näeb ta ka „stabiilset“ valitsust, „stabiilset“ palka, „stabiilset“ elukaaslast jne. Talle ei ole vaja seda üksikkandidaati, kes ei mahu tema maailma. Viimase füüsilised piirid lõpevad küprokmaja kinnistu piiripostide juures ja mittemateriaalsed linnukesega orava- või kesikparteilase nime juures järjekordsetel valimistel. 

Kokkuvõtteks – Samost-Muuli sündroom on ühiskonna põhivoolust ajendatud  mentaalne seisund, mis objektiivse põhjenduseta sildistab eos negatiivseks põhivoolule vastanduva. Objektiivne põhjendamine piirdub sündroomi-kandjal viitamisega ühiskonna valitseva eliidi kehtestatud käitumisnormidele. Konsumeristlik ühiskond loob uusi pseudoreligioosseid kangelasi, isikuid, keda turundusstiilis vormistakse messiatena. Valitsev partei ja selle esimees pole messiad.

© Hardi Reiter 2011